Koola

Koola juuni 2003

Koola poolsaare lõunaranniku lõhejõgede ääres kulgevad püügid ja matkad annavad kalastajale suurpärase võimaluse ühendada elamuslik spinningusport võimsate looduselamustega. Heitlused suurte ja tugevate kaladega vahelduvad meeltülendavate maastikega. Ettehoolitsetud turism vaheldub poolmetsikute jalgsiretkedega, mis nõuavad kalamehelt tavalisest suuremat katsumust. Kuid kõike seda kroonivad unustamatud emotsioonid.

Tavaliselt juunist septembrini, koos edasi-tagasi sõiduga 9-10 ööpäeva kestev kalamatk leiab aset Valge mere põhjaranniku metsa-tundra platool, kuhu suubub kümmekond kalarikast jõge. Neid on pikki ja laiu, kärestikerohkeid, võimsate jugadega, vaikseid käänulisi metsajõgesid, tundrus kõrgete kaljude vahel kohisevaid, läbi sooheinamaade voolavaid, lisaks üllatuslikud järved ja jõgede suudmealad.

Võimalik on püüda atlandi lõhet(?), gorbuðat, jõeforelli, suuri harjuseid, haugi... Vahest ei suudagi säärasest rikkusest küllastuv spinningumees enam saaki kotti valida ning õhtused kalamehejutud hubiseva laagrilõkke ääres ei taha hommikuni vaibuda. Juulis-augustis hakkab polaarpäev taanduma.

Ka vanade pomooride rannikul paiknevais kalurikülades näeb huvitavaid olupilte, inimesi, ehitisi, eluviise. Tavaliselt klõpsutab kalamatkamees juba keset retke oma fotorullid täis.

Harilikult koosneb Koola kalamatk üldjoones järgmistest etappidest:

  • 6-8 mehest-naisest koosnev grupp sõidab 1,5 ööpäeva väikebussiga Eestist läbi Soome või Peterburi-Karjala-Kandlakða Umbasse;
  • edasi viiakse mootorjahi või roomikmasinaga jõe äärde laagrisse;
  • kalapüük ühes väiksemate vahematkadega kestab 5 ööpäeva;
  • naasmine baasi, vene saun ja õlu;
  • tagasisõit Eestisse.