Kalamehe aasta

Avaleht >> Kalamehe aasta

JAANUAR

MERIFORELL(Salmo trutta trutta)- Üldiselt on vaikne aeg. Erandid on + kraadidega ja vaiksed päevad meres.

LÕHE(Salmo salar)- Kõige targem oleks landikarp korda teha ja sõpradega muljeid vahetada. Erandid on + kraadidega ja vaiksed päevad meres.

LUTS ( Lota lota lota )-Lutsu püük võib olla kohati edukas. Edukam on püük pimedas - luts on siis aktiivne ja toitumisel on määrav tegur haistmisel. Söödaks räimetükk või ööuss. Tänavune talv lubab ka lutsu jää pealt püüda. Kui võtt on vilets, võib sikuti konksu otsa ka sööta panna. Lutsupüügi põhitõde on: mida viletsam ilm, seda parem võtt.

SÄRG(Rutilus rutilus rutilus) - Kirptirguga püük on kohati vägagi edukas. Söödaks kas sõnnikuuss või kärbsevastne

VEEBRUAR

Veebruar on “ahvena nägu”.

AHVEN (Perca fluviatilis)- Varahommik ja pimeduse eelne aeg on edukamad selge ilmaga. Pilves ilmaga võib ahven võtta kogu päeva. Kui kala on üles leitud, siis tuleks vältida pikemate pauside tekkimist. Kaasas peab olema nii varustus sikutamiseks kui ka tirgutamiseks. Värvikolmikul on sikutamisel oluline osa. Edasised tegutsemised on juba vaja lahendada kohapeal.

LUTS ( Lota lota lota )- Lutsu püük võib olla kohati edukas. Edukam on püük pimedas - luts on siis aktiivne ja toitumisel on määrav tegur haistmisel. Söödaks räimetükk või ööuss. Jõgedes tuleks üles otsida madalikud, mis on lutsu kudepaigad.

SÄRG(Rutilus rutilus rutilus) - Sääsevastsed, kärbsetõugud ja sõnnikuussid on särjele mõnusaks suutäieks. Kehtib samuti see reegel, et ära jätta pikka pausi, kui oled kala ülesse leidnud. Ta on juba aktiivne ja läheb sööta mujalt otsima.

HAUG (Esox lucius)- Röövel nagu alati. Saada paari kilost kala kirptirgu või sikutiga on talvisel ajal suur elamus. Kui on õnnestunud kala konksu otsa saada tuleb säilitada rahu, haugi teravad hambad saavad peenikesest tamiilist kergelt jagu .

JÕEFORELL (Salmo trutta trutta morpha fario)- On väheaktiivne, kuid voobleriga võib mõnel soojal päeval õnn ka naeratada.

MÄRTS

LÕHE, MERIFORELL(Salmo salar, Salmo trutta trutta.)- Mõni kraad külma ei sega püüki. Landiks ikka pikem ja peenem plekk.

AHVEN (Perca fluviatilis)- Kala muutub aktiivsemaks,saagid suuremaks, päev pikemaks- ühesõnaga talipüüdjatel on algamas rõõmsamad päevad. Kärbsetõugud ja sääsevastsed on vajalikumad kui veebruaris. Sikutiga püügil võiks proovida konksu otsa panna juba kinnipüütud kala silm. Kui ahven ei võta, tuleb vahetada püügivahendit, panna teist värvi kirptirk või sikuti. Võtmine on peaaegu alati hooti. Kui võtab, siis püüa ilma pause tegemata, sest varsti enam ei võta.

HAUG (Esox lucius)- Röövel nagu alati. Saada paari kilost kala kirptirgu või sikutiga on talvisel ajal suur elamus. Kui on õnnestunud kala konksu otsa saada tuleb säilitada rahu, haugi teravad hambad saavad peenikesest tamiilist kergelt jagu .

JÕEFORELL (Salmo trutta trutta morpha fario)- On väheaktiivne, kuid voobleriga võib mõnel soojal päeval õnn ka naeratada.

SÄRG(Rutilus rutilus rutilus) - Sääsevastsed, kärbsetõugud ja sõnnikuussid on särjele mõnusaks suutäieks. Kehtib samuti see reegel, et ära jätta pikka pausi, kui oled kala ülesse leidnud. Ta on juba aktiivne ja läheb sööta mujalt otsima.

APRILL

Veed voolavad ja iga-aastane elu on täies hoos. Kalamehel on võimatu kodus rahulikult olla.

LÕHE(Salmo salar)-On võimalik püüda merest suurt kala. Söödaks peaks olema kilusarnane piklik hõbedane või sinakas lant. Paremini võttab kindlasti vahetult enne päikese loojangut.

MERIFORELL(Salmo trutta trutta)- On võimalik püüda merest suurt kala. Söödaks peaks olema kilusarnane piklik hõbedane või sinakas lant. Kui rannas on näha niglit, siis tuleks kindlasti midagi kollakamat, või vaskset lanti kasutada.

HAUG (Esox lucius)- Haug koeb, püük keelatud aga vaatemäng on ilus.

SÄINAS(Leuciscus idus idus)- Koeb aprillis. Ta on samuti mitmes järgus kudeja. Koeb jões, järves ja meres, ranna liivastel aladel. Kevadine säinas on õngemehele nagu punane rätik härjale. Kuna tänavune kevad on varajane, tuleb kalamehel selleks valmis olla varakult.

SÄRG(Rutilus rutilus rutilus) - Soe aprillikuu võib särje juba poolest kuust jõkke meelitada. Kudeaeg on tavaliselt mai algus. Parvedena jõkke kudama tulles on ta näljane ja võtab kalamehe poolt pakutud sööta hästi - mõne nädala pärast saab särjest “vobla”.

JÕEFORELL (Salmo trutta trutta morpha fario)- Talveunest on lõplikult üles ärganud kalasportlasele meie sisevete kõige ihaldatum kala. Forell on aprillis tavaliselt päikeselaigulises vees. Kevadel toitub jõeforell kirpvähilistest, puruvanadest ja väiksematest kaladest.Kuna kevad on varajane siis forell võtab aktiivselt. Sobivam lant oleks väikest forelli või lepamaimu meenutav voobler.

MAI

LÕHE(Salmo salar)-Püük on võimalik kuu alguses, seni kuni vesi on veel suhteliselt külm. Tuleks uurida, milline söödakala rannas madalamas vees on. Vastavalt sellele tuleks valida landi värv. Lant peaks olema pikk ja peenike, sama värvi, milline saak seal rannas ringi ujub.

MERIFORELL(Salmo trutta trutta)- Käitub samuti nagu lõhe-ehk siis püük on võimalik kuu alguses, seni kuni vesi on veel suhteliselt külm. Tuleks uurida, milline söödakala rannas madalamas vees on. Vastavalt sellele tuleks valida landi värv. Lant peaks olema pikk ja peenike, sama värvi, milline saak seal rannas ringi ujub.

SÄRG(Rutilus rutilus rutilus) - Kuu algus on tavaliselt kõige parem kudeaeg. Paljudele kalameestele tuttav pilt on selline, et kala võtab äranätsutatud ussi tunduvalt paremini kui ilusat “värsket” suutäit. Tänavune madal kevadine veeseis jõgedes teeb siin omad korrektuurid.

HAUG (Esox lucius)- Näljane ja ablas. Sööb ja ründab kõike mis vees liigub.

LATIKAS(Abramis brama)- Koeb mais, juunis. Ta on mitmes järgus kudeja. Latika kudemine on võimas vaatepilt, eriti aktiivset kudemist seostatakse kindlalt äikese või tugeva tuulega: kui ilusal vaiksel kevadõhtul hakkab latikas jõuliselt “lobistama”, oota homme tormi.

JÕEFORELL (Salmo trutta trutta morpha fario)- Vesi selgineb ja soojeneb, kala muutub iga päevaga aktiivsemaks. Toidulauale lisanduvad putukad ja nende vastsed. Mai keskel on jõeforell pööranud “pilgu” veepinnale. Ühepäevikute esimesed lennupäevad on forelliküti aasta oodatuim aeg. Parimad võtuajad on toomingate öitsemise aeg.

KOHA(Lucioperca lucioperca )- Koeb mais – juunis merelahes või järves. Koha püük spinninguga on põnev ja palju võimalusi pakkuv tegevus. Lubatud küll alles 15 juunist.

VIMB(Vimba vimba vimba)-Koeb samuti mitmes järgus. On jões kogu maikuu ning suur osa juunist. Sööda suhtes on valivam kui särg. Õngemehel võib edu olla suurem kui kala on kudenud ja hakkab merre tagasi laskuma.

TURB(Leuciscus cephalus cephalus)- Kudemine algab tavaliselt mai teisel poolel. Tark ja ettevaatlik kala kes toitub peamiselt puttukatest. Turva püük on huvitav ja naudingut pakkuv tegevus.

JUUNI

HAUG (Esox lucius)- Tegutseb aktiivselt edasi. Peamisteks ohvriteks on ahven, kiisk, särg, viidikas, koger jne. Seda peaks kalamees landi valikul kindlasti arvestama.

KOHA(Lucioperca lucioperca )- Kudemise lõpp. Jaanipäeva valged ööd on kõige ilusam kohapüügi aeg. Parimaks peibutiseks on osutunud heledavärviline jigi või kitsam pikem vobler.

LINASK(Tinca tinca)- Kudemise olulisemad järgud jäävad juunisse. Õngitsemiseks on linask väga hea mõõdupuu- saades suurema linaski õnge otsa võid juba arvama hakata, et ehk oskadki õngitseda. Vee temperatuuri suhtes tundlik kala. Muutub aktiivseks kui vesi on +20 ringis.

HARJUS(Thymallus vulgaris)- Kõik looduslikud tingimused, et jõudsalt kasvada, on täidetud. Kude on läbi, vesi on soe, putukaid ja liblikaid on piisavalt. Lendõngepüüdja meelispüügikala. Meil kehtib aastaringne püügikeeld(?!).

JÕEFORELL (Salmo trutta trutta morpha fario)- Varahommik ja hilisõhtu on nüüd ajad, millal jõeforelli näha võib. Muidugi on ta akiivne ka vihma ajal. Spinninguga püük nõuab juba täpsemaid viskeid, sest puud on lehes ja varjekohti tunduvalt rohkem. Esimesed ühepäevikute väljalennu päevad peaksid “forellikütile” olema oodatud aeg. Saab kala ja näeb, mis elu jões on.

JÕESILM(Lampetra fluviatilis)- Koeb mais- juunis. Võtab ette pikki kuderännakuid ja tungib kaugele lisajõgedesse kui seal on sobivaid koelmuid.

JUULI

HAUG (Esox lucius)- Aktiivsus on tavalisest madalam. Spinninguga püügil on edukamad varahommikud ja hilisõhtud jõel või järvel. Muidugi on püük elussöödaga head tulemust andnud, eriti suuremate kalade püüdmisel.

JÕEFORELL (Salmo trutta trutta morpha fario)- Varahommik ja hilisõhtu on nüüd ajad, millal jõeforelli näha võib. Muidugi on ta akiivne ka vihma ajal. Spinninguga püük nõuab juba täpsemaid viskeid, sest puud on lehes ja varjekohti tunduvalt rohkem. Õnnestunud esimene vise on aga kogenud forelliküti “salarelv”.

LINASK(Tinca tinca)- Sõltuvalt aastast võib veel kudeda. Igal juhul on õngitsejal võimalused head. Puhtaveelisest veekogust kinnipüütud linask on ilma muda maitseta ja väga maitsev söögikala.

HARJUS(Thymallus vulgaris)- Kõik looduslikud tingimused, et jõudsalt kasvada, on täidetud. Kude on läbi, vesi on soe, putukaid ja liblikaid on piisavalt. Lendõngepüüdja meelispüügikala. Meil kehtib aastaringne püügikeeld(?!).

AHVEN (Perca fluviatilis)- Peale kudemist on muutunud aktiivseks. Huvitav püüda nii spinninguga kui ka õngitseda.

LATIKAS(Abramis brama)- Kala ja kalamees on mõlemad aktsioonis. Püütakse tonka ja õngega. Paremad tulemused on kindlasti peibutussöödaga püügil.

KOHA(Lucioperca lucioperca )- . Parimaks peibutiseks on osutunud heledavärviline jigi või kitsam pikem vobler.

AUGUST

HAUG (Esox lucius)- Vesi on kohati liiga soe, poeb sügavamale peitu. Kuu lõpupoole muutub aktiivsemaks. Spinninguga püügil on edukamad varahommikud ja hilisõhtud jõel või järvel. Meres tuleks otsida rohuseid kohti kuhu loodus on särjele, ahvenale, kogerele “kodu” ehitanud.

MERIFORELL(Salmo trutta trutta)- Suuremates kudejõgedes võib juba näha esimesi pulmalisi.

LÕHE(Salmo salar)-Väiksemad kalad tõusevad kudejõgede alamjooksudele.

AHVEN (Perca fluviatilis)- Kalameeste pidu. Võtab lanti, sööb kõike ja kõiki, mis suhu mahub.

JÕEFORELL (Salmo trutta trutta morpha fario)- Varahommik ja hilisõhtu on nüüd ajad, millal jõeforelli näha võib. Muidugi on ta aktiivne ka vihma ajal. Spinninguga püük nõuab juba täpsemaid viskeid, sest puud on lehes ja varjekohti tunduvalt rohkem. Õnnestunud esimene vise on aga kogenud forelliküti “salarelv”. Sobivaks landi suuruseks oleks aga 0 või 1-ks.

LINASK(Tinca tinca)- Igal juhul on õngitsejal võimalused head. Puhtaveelisest veekogust kinnipüütud linask on ilma muda maitseta ja väga hea söögikala.

TURB(Leuciscus cephalus cephalus)- Vesi on soojenenud nii, et on turva sügavusest välja ajanud. Nüüd on ta kiirema vooluga vees põõsa varjus. Jääb üle ainult rohutirts talle nina ette sokutada.

SEPTEMBER

HAUG (Esox lucius)- Võtmine on muutunud aktiivseks: talveks on vaja rasva koguda. Elussööt on kindlasti edu pant.

JÕEFORELL (Salmo trutta trutta morpha fario)- Kuna lehti palju veel ei lange, siis võib ilusa saagi saada veel pöörleva landiga. Lehtede langemise ajal võiks aga forelli meelitada voobleriga.

MERIFORELL(Salmo trutta trutta)- Kogunemine ja osaline kudemine käib.Veetase määrab ära kalade teekonna pikkuse.

LÕHE(Salmo salar)-Kudejõgesid on tunduvalt vähem kui meriforellil, üldine käitumine on sarnane forelliga. Landiga kala püüdes tuleks varuda kannatust. Lõhe tuleb kudekoha kaitsel närvi ajada. Suured ärahõõrutud heledad laigud jõe põhjas reedavad koelmute kohad.

AHVEN (Perca fluviatilis)- Jätkub tavaline hea ahvenapüük.

JÕESILM(Lampetra fluviatilis)- Sügisel tuleb silm paljudesse jõgedesse, kuigi kudemine on kevadel

OKTOOBER

HAUG (Esox lucius)- Soe sügis sobib rasva kogumiseks hästi. Kala võtab kogu valge aja. Heaks söödaks on kõik mis meenutab väiksemat kala.

JÕEFORELL (Salmo trutta trutta morpha fario)- Püük on keelatud. Kuna vesi on soe, siis kuu esimesel poolel kärestikel kala ilmselt näha ei õnnestu.

MERIFORELL(Salmo trutta trutta)- Kala on jões ja kudekohtade lähedal, ootab sobivat vee temperatuuri. Lant peaks igal juhul olema ereda värviline, erinema vooluga allatulevatest puulehtedest. Kõrge veeseis jõgedes võimaldab kaladel tavalisest pikemaid kuderännakuid

LÕHE(Salmo salar)-Kala on jões ja kudekohtade lähedal, ootab sobivat vee temperatuuri. Lant peaks igal juhul olema ereda värviline, erinema vooluga allatulevatest puulehtedest. Kahjuks on püük lubatud väga vähestel jõgedel.

JÕESILM(Lampetra fluviatilis)- Sügisel tuleb silm paljudesse jõgedesse, kuigi kudemine on kevadel.

NOVEMBER

JÕEFORELL (Salmo trutta trutta morpha fario)- Koelmutel on võimalik näha tõeliselt ilusat vaatemängu. Püük on keelatud, aga iga normaalse kalamehe hing kinnitab seda.

LÕHE(Salmo salar)- Lõhe püük on alati olnud erilise staatusega, võimalus kätte saada 10-20 kg ”elukas” ei jäta külmaks ühtegi kalameest. Kala koeb praegu aktiivselt ja püüda tuleb teda kudekohtade juurest. Landid peaks olema eredamad. Suuremad pöörlevad on osutunud päris head tulemust andvaks.

MERIFORELL(Salmo trutta trutta)- Sarnane käitumine lõhele. Püük kestab kogu päeva. Kala tuleb kudekoha kaitsel lihtsalt “närvi” ajada.

HAUG (Esox lucius)- Soe sügis on praegu haugile sobiv aeg talverasva koguda. Kalamees peaks praegu arvestama, et kala on parves ja suhteliselt madalas vees. Söödaks sobib pinnalt tulev lant väga hästi, näiteks kergem “professor”.

LUTS ( Lota lota lota )- Hakkab esimeste lutsude tõus jõgedesse. Praegu on võimalus kaldalt tonkaga teda püüda, söödaks sobib räimetükk või ööuss.

AHVEN (Perca fluviatilis)- Kala võtab. Hea tulemuse võib saavutada paadiga triivides püüdes tonkaga. Söödaks sobib uss või väike konks punase lõngaga.

DETSEMBER

Tänavune kõrge vee seis ja järsk külm on spinningu enamusel kalameestest talvituma sundinud. Talipüügi huvilistel on aga “pidu” alanud.

AHVEN (Perca fluviatilis)- Kindlalt võib öelda, et varahommik ja pimeduse-eelne aeg on edukad. Veel võib siia lisada seda, et kaasas peab olema nii varustus sikutamiseks kui ka tirgutamiseks. Edasised tegutsemised on juba vaja lahendada kohapeal.

LUTS ( Lota lota lota )-Lutsu püük võib olla kohati edukas. Edukam on püük pimedas - luts on siis aktiivne ja toitumisel on määrav tegur haistmisel. Söödaks räimetükk või ööuss.

HAUG (Esox lucius)- Röövel nagu alati. Saada paari kilost kala kirptirgu või sikutiga on talvisel ajal suur elamus. Kui on õnnestunud kala konksu otsa saada, tuleb säilitada rahu - haugi teravad hambad saavad peenikesest tamiilist kergelt jagu .

JÕEFORELL (Salmo trutta trutta morpha fario)- Koelmutel on võimalik näha veel kudemise lõppu.

MERIFORELL(Salmo trutta trutta)- Vee kiire jahtumine lõpetas kudemise kiiresti.

LÕHE(Salmo salar)- Käitumine sama mis meriforellil. Meres võib soojal päeval õnn veel naeratada. Võib sattuda ka mõnele noorjärkudest kalaparvele. Kahjuks on sellises parves palju alamõõdulisi kalu.